Wednesday, December 29, 2010
Saturday, November 13, 2010
You might hear the birds singing, flying around. You never see them too long on the ground, you want to be one of them, you want to be one of them.
Tsau.
Ma ei saa aru miks inimesed nii igavad on. Kõik on kuidagi paiksed. Võibolla tuleneb see mu vähestest eluaastatest või millestki taolisest, aga praegu on küll selline tunne, et ma ei suudaks kunagi väga kaua ühe koha peal olla. Ihasalus saab 8 aastat täis ja mul on totaalselt kopp ees. Näib täiesti mõeldamatu, et osad inimesed on terve elu ühes kohas elanud. See peaks täielik paradiis olema, kuhu ma paikseks jääks.
Eile hommikul vaatasin mingit asteekide ja tulnukate dokfilmi. Ainult vaata ja imesta. Tulnukad kasutavad asteekide kirja, et inimestele heinamaadele tehtud kujutistega sõnumeid edastada. Mida veel. Ja siis saatis mingi sateliit kuhugile jumala x-tähesüsteemi täielikult algelise sõnumi. Paarkümmend hiljem oli sinna samasse sateliidi kõrvale põllule vastatud taolise asjaga, ainult seal olid tulnukate andmed peal:D
Vasakul on niiöelda tulnukate vastus. Keskel on need kokku kompunnitud.
Ühesõnaga minujaoks väga ebausutav, kuigi neid viljaringe on raske teha. Nahui need tulnukad üldse kuhugile viljapõllule peaks vastama?
Friday, October 29, 2010
Ukseandur
Ma pean teile ühest ülikõvast filmist rääkima. Ma tean, et ükski inimene kes seda blogi loeb ei viitsi seda vaadata, sest vanad filmid on ''mõttetud''.
Igatahes eile kutsus täditütar mind oma kateedrisse filmi vaatama. Nii ma läksin. Algas kell kaheksa. Mainiks ka ära, et film oli 1927 tehtud ja ka seda, et see oli tummfilm. Filmi nimi oli ''Metropolis''. Tegevuspaik oli utoopiline linn, mis oli ühe mehe juhtimise all. Suuremas perspektiivis jagunes linn kaheks: sügaval maa all oli tööliste linn, mis varustas linna elektriga, maa peal oli selline paradiisitaoline ilus linn, mida nimetati seal vist ''mõtlejate linnaks''. Töölised ja ''mõtlejad'' ei saanud hästi omavahel läbi. Töölised käisid mingit tsikki maa-alustes katakombides kuulamas ja kummardasid teda(ta oli mingi usklik). Aga millegipärast tahtis see vend, kelle linn see oli neile sitta keerata ja vahetas naise robotiga ära. Robot ässitas kõik töölised masinaid lõhkuma. Ma unustasin rääkida selle põhivenna(linna omaniku) pojast, kes sellesse usklikusse tsikki ära armus. Lõpuks päästis tema päeva. Eriefektid olid kõvad, näitlejatöö oli super. Lause millele film oli ehitatud: ''The mediator between head and hands must be the heart.''
VÄGA KÕVA, tõesti, ülikõva film. Soovitan kõigile.
Pärast seda läksime saiakasse, sest täditütrel ja tädimehepojal töötab mingi sõbranna seal. Istusime õues Raekoja platsis, saime endale kerged kohvid(pro bono) ja värki.
Tahaks nii väga ülikooli minna juba. Ja tahaks nii väga juba Kuusalust ära. Järgmine aasta ehk teostan(kui võimalusi, resursse ja viitsimist on)
Aga kuni järgmise postini siis.
Sunday, October 24, 2010
*slp ma pean põgenema
*et
*surm mind kätte ei saaks
*see on sõnum
*jumal kaitseb mind
*me peame uskuma, et kõik mis meiega juhtub juhtub sellepärast, et me ise oleme selle põhjustanud
*mitte jumal ega saatus
*vaid MEIE ISE
*MUL ON ÜKS UNISTUS
*inimesed võiks aru saada mis toimub
*et ei oleks mingeid wannabe persenikkujaid kes üksteisel perset lakuksid, vaid PÄRIS INIMESED, INIMESED KES JULGEVAD OLLA, julgevad olla ISE mitte ei kõnni mingi murusituja järgi kes neile õpetab kuidas olla, mida teha ja mille nimel elada
*kas sina oled wannabe persenikkuja või inimene?:D
Sunday, October 17, 2010
Lugesin just ''Tšempionide einet'' ja seal oli üks äge lõik. Ma sõna-sõnalt seda ei mäleta, aga see rääkis kahest pärmibakterist vms, kes sõid koguaeg glükoosi ja situsid alkoholi välja kuni terve nende elukeskkond nende sitast reostatud oli ja nad ära surid. Ja kogu aja arutlesid nad omavahel, et mis võiks nende elu mõte olla. Nad olid liiga piiratud mõtlemisega, et aru saada, et nad toodavad šampanjat. Seda lauset saab nii hästi Maa ja inimesega seostada.
eilsest rääkides ma koguaeg magasin. Algul helistab aksi ja kutsub mind neeme. Ma vastasin, et ma tulen vms vist, igatahes magasin edasi. siis ärkan üles. selle aja jooksul, kui ma üleval olin ei helistanud mulle vist keegi. Läksin jälle magama, helistati mulle uuesti ja kutsuti algul neeme, siis kehrasse ja siis veelkord kehrasse. ma ei saanud üldse magada na.
olge tublid
Sunday, October 10, 2010
Ei no tegelt ka. Ma pole kunagi arvanud, et tulnukad on samasugused jäsemete ja ajude ja ajuga olevused. See oleks liiga suur kokkusattumus. Aga seened. Mõelge ise, nad suhtlevad oma koduplaneediga tohutult suure antennivõrgustikuga, mis katab väga suurt osa meie planeedist. Kust me saame võtta, et neil pole teadvust? Neil võib vabalt olla teadvus. Iga seen ei pruugi olla teadvusega olend, aga äkki on neil kollektiivne teadvus. Näiteks üks seenterühm, kes on niitidega ühendatud moodustab ühe mõttega olendi.
Ja kui raske oli neil Maale tulla? Mingid väiksed ebemed lihtsalt lendasid läbi maailmaruumi ja maandusid siin.
Ei, ma pole hull:D:D:D
Saturday, October 2, 2010
Laalalaaa
Tervist, kamraadid.
alustan eilsest päevast. Ärkasin hommikul oma ühikatoas...
...Pärast kooli jõudsin koju ja läksin emaga linna mingi aja pärast. Võtsime vanaema ka peale ja värki, sõitsime hessist läbi. Agapuule ostsin kingiks vessari ära. Siis viis emme mind kussa, sealt ostsin igast tavaari, kohtusin kaaskommunistidega ja tunnetasin kuidas sotsialism mind enda ahnusekätega lämmatas. Läksime kõik ilusti siis bussi peale, bussis pakkisime vessari ka ära. Kui maha läksime oli mul tunne, et mu kaitseingel on mulle kergelt taha keeranud, nii siiski see ei olnud. Jõudsime kohale, päris huvitav oli. Viis sai magama.
Ärkan kell kümme üles, vaatan kogu asi on täiesti tühi, lähen teise tuppa, tühi. Sain Helarilt teada, et nad läksid ära:D Järsku hakkas Sten kuskilt kõrvaltoast või kohast karjuma, Kristian andis ka ennast näole ja ühinesime saunas Aksiga, kes jõi õlut ja reivis. Ma jõin ühe veiniklaasi kosutuseks ära, niiiiiiimoodi hakkas toimetama, et ise ka ei usu.
Siis hääletasime Kristianiga Kussa, poole tunniga saime hakkama. Sõime hamburgunderit, nii hästi pole see ammu maitsenud. Siis hakkas karma huiama, kõigepealt avastasin, et mu müts on kadunud, siis ei olnud bussijuht mind õiges kohas maha panema. Pidin hääletama hakkama. Siis vahepeal tuli tasakaalu ja nägemiserror. Nägemisvälja keskelt hakkas paisuma ja ma tegin rasket häkkimist, et ennast püsti hoida. Õnneks kadus see ära. Ma muide ei saanudki hääle peale, 40 minutit hääletasin, mitte ükski faking vanur ei võinud peale võtta. Lõpuks tuli issi järgi ja käisime vanaema haual. Siis läksime Maardust suurt veekankut ostma, et sellest vesi välja valada. Kogu asi õnnestus. Ma ei tea, ma ei viitsi rohkem jahuda siia, onju.
Head õhtu jätku ja hoidke kõva. Kes ei saa, ei pea hoidma.
Saturday, September 11, 2010
Every day is sunny lalalala
ma mõtlesin välja, et kogu see maailm on minu väljamõeldis. äkki ma olen ainuke inimene, kes üldse eksisteerib ja olen mingil põhjusel oma mõttemaailma põgenenud. ma tean isegi miks ma seda teinud olen. sellepärast, et ma olen üksi ja mul hakkas igav, nii ma mõtlesingi selle maailma enda peas välja. tegelt on inimesel tohutu ajupotensiaal, aga oma mõtetes olen ma seda kärpinud, et elu väljakutserikkamaks muuta.
nii et kui te mu blogi loete, ei loe te mu blogi, sest teid pole olemas, mu blogi pole ka olemas, ma lihtsalt mõtlen et see on olemas ja seega on. aga ainult mu mõttemaailmas. ja mul on kahju teile, kes te seda loete, öelda, et teid polegi olemas. ma saan aru, et see on suur šokk aga leppige sellega. elate üle. muidugi te võite arvata, et te olete olemas ja värki, aga tegelt on teil kogu see asi suht perses omadega. hakake asju ümber arvutama ja mõtlema. ja mind ei koti mis te mõtlete või ütlete või teete, SEST TEID POLE OLEMAS. säh teile, sitakotid:D
ok, mõelge positiivselt, päikesepaistest, vikerkaartest ja pulgakommidest. mm ja mingine pedekartul kõrvetas mu keele ära päeval.
nüüdsest peale on song of the day ka igas postis.
Tuesday, September 7, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)