Niisiis

Täna lahkame kindlasti palju erinevaid teemasid. Proovime lahti mõtestada maailma saladused ja elu põhitõed. Mõistatame kõige suuremaid müsteeriumeid ning proovime aru saada maailmast. Tegelikult ei tea ma ise ka millest ma kirjutama hakkan, ärge pahandage kui mu mõtted kattuvad juba varem siin või kuskil mujal avaldatud minu mõtetega.
Te küsite, et mida mina maailmaks pean? Nimelt pean ma maailmaks kohta, kus toimub meie, kuid mitte ainult kehade ja objektide vaid ka tunnete ja mõtete eksistents. Ma arvan, et enamus arvab nii. Õigemini ma ei teagi mida uskuda. Sest nagu ma varem olen kirjutanud, on see väga keeruline teema. Me oleme olemas, see on selge. Sest me saame ise aru, et me oleme olemas, seda olemasolu tähendabki - arusaama, et me oleme olemas. Ja me oleme olemas täpselt sellel kujul nagu me teame, et me oleme. Aga kes ütleb, et see pole suur ajunuss? Ma läksin oma mõtetega veits teise kohta. Ühesõnaga tahan ma öelda, et maailm on täpselt selline, milliseks me seda peame. Igaüks näeb maailma erineva kohana seega võivad meie arvamused lahku minna.
Miks me elame? Mina tean vastust. Vastus on selline, et keegi ei tea. aga ma olen kindel, et planeet Maa on mingi suurema süsteemi osa, samas koosneb Maa koos oma elanikega mingist väiksemast süsteemist. Ühesõnaga süsteemid. Aga seda, mis süsteemid ja millisel kujul need süsteemid on ei oska keegi öelda.
Me elame selleks, et see süsteem toimiks. Ja selleks, et me elaksime on meil vaja tundeid, eesmärke, asju mille poole püüelda. Ja selleks, et meil oleksid tunded, eesmärgid ja asjad mille poole püüelda peavad olema teised inimesed, asjad jne. Samamoodi toimime meie jällegi teistele motiveerivatevana. Käsi peseb kätt. Ühesõnaga on tunded ja eesmärgid illusioonid, et me ennast elus hoiaksime. Need ongi kõige põhialus. Mis oleksime me ilma tunneteta? Meid ei olekski sest mis oleks meie vanemaid motiveerinud meid tegema? Kui mitte armastus ega muud tunded siis mis? Arusaam, et inimesi tuleb juurde teha, muidu sureksime me välja? Vaevalt neid miski kotiks. Ma ei usu elusees, et miski peaks olema olemas lihtsalt niisama, ilma põhjuseta. Asjad võivad küll olla ja jäädagi loogilise seletuseta kuid nad ei ole olemas lihtsalt lambist. Ma ei tea, mida ma jauran, ma pakun, et enamus inimesi loobus selle lugemisest juba pärast viiendat rida.  Aga mulle meeldib kirjutada. Need, kes tahavad, loevad ja kes ei taha, ei loe. Nii lihtne ongi. Ma ei viitsi üle ka lugeda, sest seal on raudselt mingi suht halvastimõistetav segane tekst. Võibolla ei ole ka.

Kuidas maailma parandada

aga kas te olete mõelnud, et te tahaks olla keegi, kes te ei ole? või mõelnud, et te tahaksite olla teie ise, sest praegu te seda pole? mina olen mõlenud, et mina tahaks olla kaelkirjaks. nagu reaalselt, liikuv teletorn. päris huvitav oleks, jookseks ringi, sööks lehti ja värki.

ops, uus äriidee. aafrikas mobiililevi, interneti ja televisiooni levitamiseks tuleb kõikidele kaelkirjakutele panna pähe antennid. et ei peaks ehitama maste. ja siis moodustavad need kaelkirjakud antennivõrgustiku. sinna võrgustiku keskele tuleb ehitada üks statsionaarne mast, mis saadab laineid kaelkirjakutele, kes neid laineid oma antennidega võimendavad ja edasi levitavad. vastutasuks antenni kandmise eest võib pakkuda kaelkirjakutele tasuta televisiooni-, interneti-, ja mobiiliteenuseid. see oleks alles algus.

bio- ja geenitehnoloogia arenedes aretaks juba sellised kaelkirjakud, kelle peas on juba antenn olemas. nemad oleks niinimetatud laikad, uue tehnoloogia pioneerid.

pärast seda hakataks aretama ka teistele loomadele, kaladele ja lindudele bioloogilisi antenne. ja nii saaks pika aja möödudes terve maakera kaetud naturaalse infotehnoloogiavõrgustikuga. inimestele aretataks ajudesse vastuvõtjad, nii et nad ei peaks enam arvuteid kasutama, vaid saaksid helistada ja netis surfata oma peas.

ja kogu selle infotehnoloogiaimpeeriumi taga oleks mina, geniaalne geenius, kes ei küsiks selle eest sentigi. ainult arenduskulud.

ennast aretaksin ma surematuks, et oodata ära kuni kõigi inimeste peades on vastuvõtjad. mida inimesed ei teaks oleks see, et nende vastuvõtjate kaudu saab neid kontrollida. ja nii ma saaksingi maailma ainuvalitsejaks. kõige toredam oleks see, et keegi ei saaks aru, et ma türann olen, vaid oleksid endaga jumala rahul, sest nende teadvusesse on sisse kodeeritud, et ma olen parim inimene. ja ma arvan, et lõpuks oleksid kõik rahul, sest ma kodeeriksin inimesed õnnelikuks. nad oleksid kõigega rahul, neil poleks kunagi kurb tuju.

ühesõnaga maailm oleks paradiis. ja ainuke, kes selles kahtleks oleks mina.

ma arvan, et kokkuvõttes pole see üldse kuri plaan, vaid pigem heatahtlik.

kena päeva teile, servused.

parimate soovidega

teie tulevane valitseja Karl

tra, ma peaksin selle kohta raamatu kirjutama.